/lõik Kultuurimälestiste riiklikust registrist/
Mälestise ajalugu
Valtu mõisa hollandi tüüpi tuulikut mainitakse juba 18. ja 19. sajani vahetuses. Veski tuulelipul on aastaarv 1815. Palkide saagimine lõpetati veskis 1927. aastal. Veski lõpetas tegevuse 1936. aastal. Paarisaja-aastase ajaloo jooksul on tuulik läbinud mitu suuremamahulist ümberehitust, mille käigus on muudetud tuuliku sisseseadet ja väliskuju. Suuremad ümberehitused on olnud tiibhoonete ehitamine põhja- ja lõunaküljele ning tuuliku kõrgemaks ehitamine silindrikujulise ülaosa võrra, mis on hollandi tuulikute puhul haruldane, kuna nõuab mitme sellest tuleneva tehnilise probleemi lahendamist. (M. Ernesaks, 1984)
Mälestise kirjeldus
6-korruseline kahe hoonetiivaga krohvitud paekiviehitis. Tuuliku kolmandal korrusel oli algselt ringrõdu. Tuuliku pööratav pea on hiljem kaetud raudplekiga. Sisseseade on hävinud. Põhikonstruktsioonid osaliselt säilinud. Aastatel 1928-29 ehitati tuuliku juurde väike elamu ja laut. Tuuliku esimene korrus on jagatud keskel asuva paekiviseinaga kaheks ruumiks. Esimeselt korruselt viivad suured väravad otse õue, teised suured väravad on viinud põhjapoolsesse tiibhoonesse. Analoogsetel vanematel 19. sajandi alguse nn. hollandi tuulikutel, nagu Andja ja Võivere mõisa tuulikud Lääne-Virumaa, on esimese korruse üks ruumidest möldri eluruumiks. Teine korrus on ajalooliselt olnud tuulikul mehhanismide korrus, kuhu toetus püstvõlli alumine ots ning kust saavad ülekande kammrattalt jõudu võtvad pillid värklitega. Mehhanismid, sealhulgas püstvõll on tänaseks hävinud, kuid teise korruse laes on näha kunagised pilliraamistiku toetumise tapid. Kolmandal korrusel asusid veskikivid. Kolmandalt korruselt pääses galeriiuste kaudu tuuliku ringrõdule. Galerii pealt on toimunud varasemalt tuuliku pea tuuldepööramine. Neljandale korrusele tõmmati esimeselt korruselt läbi vahelagedes paiknenud luukide viljakotid, mis jäeti korrusele jahvatamise järge ootama. Viies korrus on tuulikul liig-korrus ehk selle korruse põrandapinnal läheb tüvikoonuseline kivikehand üle silindrikujuliseks. Silindrikujuline ülaosa on tuulikule hiljem juurde ehitatud, ilmselt paremaks tuule püüdmiseks, kuna jahvatustuul on kõrgemal ühtlasem ja tugevam. Nimetatud korrusel ilmselt funktsiooni olnud ei ole, seda on läbinud ainult tuuliku teljel olev püstvõll. Peaalune korrus on tuuliku kuues korrus. Pea all lõpeb kivikehand ja algab pea konstruktsioon. Säilinud on puitklotsidel pöörlev puidust tuulikupea krants. Tuuliku pea on kaetud plekiga, mis on värvitud.
Mälestise tunnus
Mõisaansamblisse kuuluva suure tuuliku silmapaistev näide.
